Muuga Taimeaed

Metsviinapuu – sügise punane ronija, kes katab kiiresti seina

koduneaed — Sat, 13 Jun 2026 07:12:34 +0000

Metsviinapuu on üks neist taimedest, mis ei küsi aias väga palju. Ta ei vaja iganädalast poputamist, ei solvu iga kuivema päeva peale ja ei hakka kohe kurba nägu tegema, kui muld pole just aiandusajakirja kaanest võetud. Anna talle koht, kuhu ronida, ja natuke aega. Edasi läheb asi juba päris hoogsalt.

Eesti aias on metsviinapuu hinnatud eelkõige oma lopsaka rohelise lehestiku ja väga ilusa sügisvärvi pärast. Suvel on ta rahulik roheline taust. Sügisel aga keerab ta värvinupu põhja. Lehed võivad muutuda erkpunaseks, oranžikaks, veinipunaseks või lausa leekivaks. Just siis saab selgeks, miks paljud inimesed teda aia üheks efektsemaks ronitaimeks peavad.

Aga metsviinapuu ei ole ainult ilus. Ta on ka praktiline. Ta katab seina, aia, kuuri, võreseina või vana ebamugavalt nähtava nurga kiiresti ära. Mõnikord isegi liiga kiiresti. Seega on ta taim inimesele, kes tahab tulemust, aga ei taha igal nädalavahetusel taime ümber hooldustööd teha.

Milline taim on metsviinapuu?

Metsviinapuu nime all mõeldakse Eesti aedades enamasti harilikku metsviinapuud, ladina keeles Parthenocissus quinquefolia. Ta kuulub ronitaimede hulka ja on heitlehine. See tähendab, et talvel laseb ta lehed maha, aga kevadel kasvatab uue rohelise massi.

Tegu on jõulise ronitaimega. Heades tingimustes võib metsviinapuu kasvada väga kõrgeks ja katta suuri pindu.

Tavaliselt kasutatakse teda seinte, pergolate, piirdeaedade, võreseinte, kuuride, müüride ja muude vertikaalsete pindade haljastamiseks. Kui tal on, millest kinni haarata, siis ta seda ka teeb.

Lehed on viietised ehk koosnevad viiest lehekesest. Suvel on lehestik roheline ja tihe. Õied on väikesed, tagasihoidlikud ja aiakujunduses mitte eriti olulised. Metsviinapuu ei ole taim, mida kasvatatakse õite pärast. Tema tõeline trump on lehestik.

Sügisel tuleb tema kõige suurem etteaste. Lehed värvuvad sõltuvalt kasvukohast ja ilmast punaseks, oranžikaks või veinitoonidesse. Päikselisemas kohas on värv tavaliselt tugevam. Varjus võib sügisvärv jääda tagasihoidlikumaks, aga taim kasvab sealgi.

Viljad on väikesed tumedad marjad. Neid ei kasvatata söömiseks. Inimesele need söögimarjaks ei sobi. Laste ja lemmikloomadega aias tasub seda lihtsalt teada.

Miks metsviinapuu aeda valida?

Metsviinapuu on hea valik siis, kui aias on vaja kiiresti rohelist massi, varju, privaatsust või lihtsalt ilusamat vaadet. Ta ei ole pisike viisakas taim, kes seisab peenras nagu külaline sünnipäeval. Ta on pigem selline tegelane, kes tuleb, kohaneb ja võtab ruumi.

Tema suurimad plussid on:

väga ilus sügisvärv;
kiire kasv;
hea vastupidavus Eesti kliimas;
vähenõudlikkus;
sobivus seinte, aedade ja müüride katmiseks;
võime kasvada ka poolvarjus;
tihe lehestik, mis annab varju ja privaatsust.

Kui aias on kole kuurisein, liiga paljas piirdeaed või majanurk, mis vajaks pehmendamist, võib metsviinapuu olla väga hea lahendus. Ta muudab kõva pinna elavaks. Roheline sein mõjub aias alati rahulikumalt kui paljas laudis, betoon või plekist piirdeaed.

Metsviinapuu sobib hästi ka looduslikuma ilmega aeda. Ta ei mõju liiga peenutsevalt. Pigem annab ta aiale veidi metsikumat, vanema aia tunnet. Sellist tunnet, et siin on midagi juba kasvanud, juurdunud ja omaks saanud.

Samas tuleb aus olla. Metsviinapuu on jõuline. Väga jõuline. Kui ta panna valesse kohta ja siis kümme aastat mitte hooldada, võib tulemus olla rohkem “botaaniline vallutusretk” kui kontrollitud aiakujundus.

Metsviinapuu kasvukoht ja muld

Metsviinapuu kasvab hästi päikeses ja poolvarjus. Ta saab hakkama ka varjulisemas kohas, kuid kõige säravam sügisvärv tuleb tavaliselt päikese käes. Kui sinu eesmärk on eriti punane sügisefekt, vali talle pigem valgusküllane kasvukoht.

Täisvarjus kasvab ta aeglasemalt ja värvub sügisel tagasihoidlikumalt. See ei tähenda, et ta seal kohe läbi kukub. Lihtsalt tulemus ei pruugi olla nii efektne.

Mulla suhtes on metsviinapuu üsna leplik. Tavaline aiamuld sobib hästi. Parim on siiski parasniiske, huumusrikas ja vett hästi läbilaskev muld. Ta ei taha pidevalt läbivettinud kasvukohta. Samuti ei ole talle ideaalne väga kuiv, kivine ja vaene pinnas, kuigi vanem taim suudab ka keerulisemates oludes üllatavalt visalt hakkama saada.

Eesti aias tasub istutuskohas mulda parandada komposti või korraliku istutusmullaga. Eriti siis, kui taim läheb maja seina äärde. Seal on muld sageli kuivem, tihenenud ja ehitusjääkidest väsinud. Maja seina ääres võib räästas jätta vihma taimele kättesaamatuks. See on levinud koht, kus inimene ütleb: “Aga ma ju istutasin!” Taim vastab vaikides: “Jah, aga vett ma ikkagi ei saanud.”

Mida metsviinapuu ei armasta?

Metsviinapuu ei armasta noore taimena läbikuivamist. Esimesel kasvuaastal vajab ta regulaarset kastmist, eriti kuiva kevade või suve korral. Ta ei armasta ka seda, kui ta istutatakse täiesti ettevalmistamata kivikõvasse mulda ja jäetakse siis saatuse hooleks.

Samuti ei sobi ta hästi kohta, kus teda ei saa hiljem lõigata. Kui ligipääs puudub, võib hooldus muutuda tüütuks.

Metsviinapuu istutamine ja hooldus

Metsviinapuu istutamine ei ole keeruline. Kõige tähtsam on anda talle alguses korralik start.

Kaevake istutusauk suurem kui taimepott. Kobestage muld. Lisage komposti või head istutusmulda. Istutage taim samale sügavusele, nagu ta potis kasvas. Kastke korralikult läbi. Kui istutate seina äärde, jätke taim seinast veidi eemale, näiteks 30–50 cm. Nii saab juurestik paremini areneda ja taim ei jää päris kuiva räästa alla.

Noorele taimele võib alguses anda toe või suunata võrsed soovitud kohta. Hiljem leiab ta ise üles, kuhu ronida. Mõnikord isegi liiga loominguliselt.

Kastmine

Esimesel aastal kastke metsviinapuud regulaarselt. Eriti kuival ajal. Kui taim on juba juurdunud, muutub ta palju vastupidavamaks. Vanem metsviinapuu ei vaja tavaliselt pidevat kastmist, välja arvatud väga kuivadel perioodidel või eriti kuivas kasvukohas.

Väetamine

Metsviinapuu ei vaja tugevat väetamist. Kevadel võib anda veidi komposti või mõõdukalt üldväetist. Liigne lämmastik võib kasvatada küll tohutult lehemassi, aga taim muutub siis veelgi jõulisemaks. Kui te ei soovi, et ta käituks nagu roheline ekspressrong, hoidke väetamisega mõistlikku joont.

Lõikamine

Lõikamine on metsviinapuu hoolduses kõige olulisem töö. Teda võib lõigata kevadel või suve jooksul vastavalt vajadusele. Eemaldage võrsed, mis lähevad akende, vihmaveerennide, katuse, ventilatsiooniavade või teiste taimede peale.

Metsviinapuu talub lõikamist hästi. Ärge kartke teda ohjeldada. Kui taim kasvab vales suunas, lõigake tagasi. Parem lõigata igal aastal natuke kui avastada viie aasta pärast, et kuuril on omaette roheline “kasukas” ja uks avaneb ainult palumise peale.

Talvitumine

Harilik metsviinapuu talvitub Eesti oludes üldiselt hästi. Noori taimi võib esimesel talvel juurekaela ümbert multšida, eriti avatud ja tuulises kohas. Vanem taim tavaliselt erilist talvekaitset ei vaja.

Kevadel võib tunduda, et taim ärkab aeglaselt. See on metsviinapuu puhul tavaline. Ärge kiirustage teda kohe välja kaevama. Mõni taim lihtsalt alustab hooaega rahulikumalt. Kõik ei pea aprilli alguses juba laval olema.

Kuidas kasutada metsviinapuud aiakujunduses?

Metsviinapuu on aiakujunduses tugev taustataim. Ta ei ole väike detail, vaid pigem suur “pintslitõmme”. Õigesse kohta panduna muudab ta aia ruumilisemaks, pehmemaks ja küpsemaks.

Kõige klassikalisem kasutus on seinte katmine. Metsviinapuu sobib kuuri, garaaži, abihoone, kivimüüri või tugeva piirdeaia juurde. Ta annab kiiresti rohelise pinna ja sügisel väga ilusa värvilaigu.

Siin tuleb aga olla ettevaatlik. Ärge laske metsviinapuud katkisele fassaadile, pragulisele krohvile või kehvas seisus laudisele. Taim ise ei ole kuri, aga tema kinnitumine ja kasv võivad nõrku kohti süvendada. Tugev ja korras pind on parem valik.

Metsviinapuu sobib hästi tugevale võreseinale või piirdeaiale. Kui soovite privaatsust, on ta hea valik. Suvel annab ta tiheda rohelise seina. Talvel jääb alles okste võrgustik, aga täielikku varjet siis muidugi ei ole.

Pergola puhul võib metsviinapuu anda mõnusa varju. Ta sobib kohta, kus soovitakse looduslikku katust. Samas peab konstruktsioon olema tugev. Metsviinapuu ei ole õhuline suvelill. Aja jooksul tekib korralik puitunud mass.

Kui aias on kõrrelisi, püsikuid ja vabamat istutuslaadi, sobib metsviinapuu taustaks väga hästi. Tema roheline mass laseb õitsvatel taimedel paremini esile tulla. Sügisel seob ta kogu aia värviliselt kokku.

Millega metsviinapuu sobib?

Metsviinapuu kõrvale sobivad hästi taimed, mis taluvad tema jõulist naabrust või kasvavad temast piisavalt eemal. Head kaaslased võivad olla näiteks:

kõrrelised, näiteks siidpöörised ja kastikud;
tugevakasvulised püsikud;
hostad poolvarjulises aianurgas;
sõnajalad looduslikumas aias;
hortensiad, kui kasvukoht ja ruum sobivad;
varjutaimed, mis jäävad tema jalamile.

Oluline on mitte istutada väikseid ja aeglase kasvuga taimi otse tema kõrvale kohta, kus metsviinapuu võib need lihtsalt ära varjutada.

Levinud vead metsviinapuu kasvatamisel

1. Istutatakse liiga väikese koha peale

Metsviinapuu vajab ruumi. Väike kitsas nurgake ei ole talle parim koht, kui te ei soovi teda pidevalt lõigata. Enne istutamist mõelge läbi, kuhu ta saab kasvada ja kust teda saab hiljem hooldada.

2. Lastakse kasvada katusele ja vihmaveerennidesse

See on väga tavaline viga. Alguses tundub tore, et taim kasvab nii hästi. Mõne aasta pärast on ta juba räästas. Sealt edasi muutub olukord vähem romantiliseks. Hoidke võrsed katusest, rennidest ja tehnilistest avadest eemal.

3. Istutatakse katkise seina külge

Metsviinapuu sobib paremini tugevale ja korras pinnale. Praguline krohv, vana pudenev vuuk või kehv laudis ei ole hea alus. Taim võib sellised nõrgad kohad nähtavamaks ja halvemaks muuta.

4. Unustatakse noort taime kasta

Vanem metsviinapuu on visa. Noor taim ei ole veel nii iseseisev. Esimesel aastal vajab ta kastmist. Eriti seina ääres, kus vihm ei pruugi juurteni jõuda.

5. Arvatakse, et teda ei pea kunagi lõikama

Metsviinapuu võib küll olla vähenõudlik, aga see ei tähenda, et ta on täiesti hooldusvaba. Ta vajab suunamist ja lõikamist. Vastasel juhul valib ta ise suuna. Ja tema maitse ei pruugi teie vihmaveesüsteemiga kokku sobida.

Kellele metsviinapuu sobib?

Metsviinapuu sobib aiaomanikule, kes tahab kiiret ja tugevat ronitaime. Ta sobib inimesele, kelle aias on vaja katta seina, piirdeaeda, müüri või muud suuremat pinda. Ta on hea valik ka neile, kes hindavad sügisvärve ja tahavad aeda rohkem hooajalist vaheldust.

Metsviinapuu sobib hästi Eesti aeda, sest on vastupidav, vähenõudlik ja pikaealine. Kui talle sobiv koht anda, võib ta kasvada samas paigas aastakümneid.

Metsviinapuu ei pruugi olla parim valik väga väikesele aiale, kus iga ruutmeeter on arvel. Samuti ei sobi ta kohta, kus teda ei saa lõigata või kus läheduses on õrnad konstruktsioonid. Kui soovite hästi aeglase kasvuga, rangelt kontrollitavat ja pisikest ronitaime, siis metsviinapuu võib olla liiga hoogne kaaslane.

Ta ei ole ka parim valik söödavate viljade pärast. Nimi võib meenutada viinapuud, aga metsviinapuu ei ole aedviinamari. Tema väärtus on ilu, lehestik ja kattevõime.

Kokkuvõte: miks metsviinapuu väärib kohta Eesti aias?

Metsviinapuu on üks tänuväärsemaid ronitaimi Eesti aeda, kui talle anda õige koht ja natuke kontrolli. Ta katab kiiresti suuri pindu, talub üsna erinevaid kasvutingimusi ja pakub sügisel värvimängu, mida on raske mitte märgata.

See taim sobib eriti hästi sinna, kus on vaja muuta midagi paljast, kõva või igavat elavamaks. Ta ei ole kõige tagasihoidlikum tegelane aias, aga õiges kohas on ta väga väärtuslik. Metsviinapuu on nagu hea taustajõud: suure osa aastast teeb rahulikult tööd, aga sügisel võtab korraks kogu tähelepanu endale.

FAQ: korduma kippuvad küsimused metsviinapuu kohta

Kas metsviinapuu sobib Eesti kliimasse?

Jah, harilik metsviinapuu sobib Eesti aeda hästi. Ta on vastupidav ronitaim ja talvitub üldiselt hästi.

Kas metsviinapuu kasvab varjus?

Ta kasvab ka poolvarjus ja talub mõningast varju. Kõige ilusam sügisvärv tuleb siiski päikselisemas kasvukohas.

Kas metsviinapuu rikub seina?

Tugeval ja korras pinnal ei pruugi probleemi olla, kuid katkisele krohvile, pragulisele müürile või kehvale laudisele ei tasu teda lasta. Ta võib nõrku kohti süvendada.

Kui kiiresti metsviinapuu kasvab?

Metsviinapuu on kiirekasvuline ronitaim. Kui ta on juurdunud ja kasvukoht sobib, võib ta katta pindu üsna hoogsalt.

Kas metsviinapuu vajab palju hooldust?

Ta ei vaja keerulist hooldust, kuid vajab lõikamist ja suunamist. Kõige tähtsam on hoida teda eemal katustest, vihmaveerennidest ja kohtadest, kuhu ta ei tohiks kasvada.

The post Metsviinapuu – sügise punane ronija, kes katab kiiresti seina appeared first on Muuga Taimeaed.

Päideroog ‘Picta’ – lihtne, tugev ja silmatorkav kõrreline

koduneaed — Thu, 21 May 2026 07:52:19 +0000

Päideroog ‘Picta’ on taim, mida aias märgatakse kiiresti. Mitte õite pärast. Tema peamine ilu on lehtedes.

Lehed on rohelised, aga neil jooksevad sees heledad valged või kreemikad triibud. Seetõttu mõjub taim peenras heleda laiguna. Ta toob aeda valgust. Eriti hästi paistab see välja tumedamate taimede kõrval.

See on kõrreline neile, kes tahavad midagi vastupidavat. ‘Picta’ ei ole õrn ega kapriisne taim. Ta kasvab jõuliselt. Vahel isegi liiga jõuliselt. Just sellepärast tuleb talle õige koht valida.

Mis taim on päideroog ‘Picta’?

Päideroog ‘Picta’ on hariliku päideroo kirjulehine vorm. Ladina keeles on tema nimi Phalaris arundinacea var. picta ‘Picta’.

Harilik päideroog kasvab looduses sageli niiskemates kohtades. Kraavide ääres. Veekogude kallastel. Lammialadel. Sellest tuleb ka ‘Picta’ iseloom. Talle meeldib niiskem muld ja ta ei karda tugevat kasvu.

Aias kasvatatakse teda peamiselt lehtede pärast. Lehed on pikad, kitsad ja triibulised. Noore taimena on taimed “värske” ja heleda värvitooniga. Suve jooksul muutub puhmas tihedamaks.

Ta võib kasvada umbes 60–120 cm kõrguseks. Kõrgus sõltub kasvukohast. Niiskemas ja viljakamas mullas on taim lopsakam. Kuivemas kohas jääb tagasihoidlikumaks.

Miks seda taime üldse kasvatada ja kuhu see sobib?

Põhjus on lihtne. Ta annab aiale kiiresti mõju.

Mõni taim on ilus lähedalt vaadates. Päideroog ‘Picta’ n.-ö. töötab ka kaugelt. Tema hele lehestik tõmbab pilku. Ta aitab peenras teisi taimi esile tuua.Kui peenar tundub liiga roheline ja ühtlane, siis ‘Picta’ lõhub selle ära. Heas mõttes. Ta lisab rütmi ja kontrasti.

Ta sobib hästi looduslikuma ilmega aeda. Sellisesse aeda, kus taimed ei pea seisma ideaalses reas. Kõrrelisena liigub ta tuules ja teeb istutuse elavamaks. Kõige paremini sobib ta kohta, kus tal on ruumi. See on tähtis. Päideroog ‘Picta’ ei ole väike viisakas ääretaim, mis püsib alati täpselt seal, kuhu ta pandi. Ta levib risoomidega. See tähendab, et taim liigub maa all edasi.

Seetõttu sobib ta hästi:

veesilma äärde;
tiigi või kraavi lähedale;
suuremasse püsikupeenrasse;
niiskemasse aiaserva;
loodusliku ilmega istutusalale;
suurde potti või konteinerisse.

Väikesesse peenrasse teda niisama teiste õrnade püsikute vahele panna ei tasu. Alguses võib kõik kena olla. Mõne aasta pärast võib ta aga naabreid segama hakata.

Kasvukoht ja muld

Päideroog ‘Picta’ kasvab hästi päikeses ja poolvarjus. Päikeses on taim tavaliselt tugevama värviga. Lehtede hele triip paistab paremini välja. Poolvarjus kasvab ta samuti, aga võib jääda veidi pehmemaks ja vähem kontrastseks.

Mulla suhtes on ta leplik. Kõige paremini sobib talle parasniiske või niiske aiamuld. Täiesti kuiv ja liivane koht ei ole talle ideaalne. Seal võib taim jääda hõredaks. Ka leheservad võivad kuivaga inetuks minna. Kui aias on koht, kus paljud taimed suvel janusse jäävad, siis ‘Picta’ ei ole sinna parim valik. Kui aga on niiskem serv, madalam ala või veesilma lähedus, siis võib ta seal väga hästi kasvada.

Välimus läbi hooaja

Kevadel alustab päideroog ‘Picta’ kiiresti. Noored lehed on värsked ja heledad. See ongi tema kõige ilusam aeg.

Suve alguses on taim juba korralik puhmas. Lehed on pikad ja kaarduvad. Kui tuul liigub, liigub ka taim. See annab peenrale elu. Õisikud tulevad suvel. Need ei ole tema peamine ilu, aga lisavad looduslikku muljet. Õied on kõrrelisele omased. Pigem tagasihoidlikud. Suurt õievärvi siit oodata ei maksa. Sügisel võib lehestik väsida. See on normaalne. Kevadel lõigatakse vana kasv tagasi ja taim alustab uuesti. Kui taime suve keskel aga tagasi lõigata, siis on tulemuseks värske lehestik ka suve teises pooles.

Hooldus on lihtne

‘Picta’ ei vaja keerulist hooldust. Kevadel lõika vana lehestik madalalt maha. Tee seda enne, kui uus kasv liiga pikaks läheb. Nii on lihtsam ja tulemus jääb puhtam. Noort taime kasta pärast istutamist. Eriti kuival ajal. Kui taim on juba korralikult juurdunud, saab ta sobivas kohas enamasti ise hakkama.

Väetamisega pole vaja liialdada. Liiga rammus muld teeb taime veel jõulisemaks. Kui kasvukoht on juba hea, piisab tavalisest aiamullast ja vähesest kompostist. Kõige olulisem hooldustöö on leviku jälgimine.

Kõige tähtsam asi: ta levib

See tuleb ausalt välja öelda. Päideroog ‘Picta’ levib maa-aluste risoomidega. Kui talle koht meeldib, siis ta ei jää väikeseks puhmikuks. Ta hakkab laienema. Mõnes aias on see pluss. Mõnes aias on see probleem.

Kui sul on suur ala, kus tahad tugevat ja kiiresti katvat taime, on ‘Picta’ väga hea. Kui sul on väike korralik peenar, kus iga taim peab püsima oma kohal, siis pead tema levikut piirama. Lihtsaim lahendus on konteiner. Suur pott või istutuskast hoiab taime kontrolli all. Võib kasutada ka juuretõket. See peab olema tugev ja piisavalt sügav.

Teine võimalus on puhmikut regulaarselt jagada. Ära oota, kuni taim on liiga suureks läinud. Väikest taime on lihtsam ohjata kui juba suureks kasvanud taimekolooniat.

Päideroog ‘Picta’ potis

Potis kasvatamine on selle taime puhul väga mõistlik!

Suur konteiner annab mitu eelist. Taim näeb hea välja. Samal ajal ei pääse risoomid peenrasse laiali. Nii saad nautida tema lehestikku ilma liigse mureta. Potti vali niiskust hoidev muld. Pott ei tohiks olla liiga väike. Väikeses potis kuivab taim kiiresti läbi ja muutub kehvemaks.

Konteineris sobib ‘Picta’ terrassile, sissepääsu juurde või aiaruumi serva. Ta annab pehmust ja liikumist. Samas ei mõju liiga peenutsevalt.

Millega teda kokku istutada, millega mitte...

‘Picta’ vajab enda kõrvale rahulikumaid või tugevamaid taimi. Väga hästi sobivad talle hostad. Eriti tumedamad ja sinakamad sordid. Hostade suured lehed ja päideroo triibuline lehestik tekitavad hea kontrasti. Sõnajalad sobivad samuti. Koos tekib pehme ja veidi metsik aianurk. Niiskemasse kohta võib teda sobitada siberi iiristega. Ka angervaksad, kobarpead ja teised tugevama kasvuga püsikud sobivad hästi. Tumedalehised põõsad on samuti head taustataimed. Nende kõrval tuleb ‘Picta’ hele muster eriti hästi välja. Õrnade ja aeglaste püsikute kõrvale teda panna ei soovita. Ta võib neist lihtsalt üle kasvada.

Ära istuta ‘Pictat’ väikesesse peenrasse, kui sa ei taha tema levikuga tegeleda. Samuti ära pane teda kiviktaimlasse. See ei ole tema koht. Ära istuta teda ka väga kuiva päikeselisse nurka. Seal ta küll võib ellu jääda, aga ei näita end parimast küljest.

Mitte lasta teda vabalt looduslikku märgalasse või kraavi levima. Aias kontrollitud kohas on ta hea ilutaim. Loodusesse levimine ei ole üldse hea mõte.

Üldiselt on ‘Picta’ ilus, tugev ja lihtne kõrreline. Tema suur väärtus on hele triibuline lehestik. See toob peenrasse valgust ja liikumist. Ta sobib eriti hästi niiskemasse kohta, veesilma äärde ja suuremasse loodusliku ilmega istutusse. Potis kasvatades saab teda kasutada ka väiksemas aias. Aga tema puhul peab teadma ühte asja. Ta levib. Kui see sobib sinu plaaniga, on ‘Picta’ väga tänuväärne taim. Kui ei sobi, kasuta juuretõket või konteinerit. Õiges kohas on ta väga hea aiataim. Vale koha peal võib ta muutuda tüütuks.

Nii lihtne see ongi.

The post Päideroog ‘Picta’ – lihtne, tugev ja silmatorkav kõrreline appeared first on Muuga Taimeaed.