Palmilehine tarn (Carex muskingumensis) on huvitava kasvukujuga kõrreline, mis annab peenrale kohe teistsuguse ilme. Tema lehed paiknevad vartel nii, et taim meenutab veidi väikest palmipuud. Sellest tuleb ka eestikeelne nimi.

See ei ole klassikaline õite pärast kasvatatav püsik. Palmilehise tarna väärtus on tema lehestikus ja arhitektuurses vormis. Ta toob peenrasse kõrgust, rohelust ja kerget looduslikku liikumist. Eriti hästi mõjub ta siis, kui ümber on madalamad püsikud või rahulikuma kujuga taimed.

Eesti aias on palmilehine tarn hea valik parasniiskesse ja poolvarjulisse kasvukohta. Ta sobib ka päikesesse, kui muld ei kuiva liiga kiiresti läbi. Väga kuumas ja kuivas kohas jääb taim tagasihoidlikumaks ning vajab rohkem kastmist.

Välimus ja dekoratiivsus

Palmilehine tarn moodustab püstise, õhulise ja veidi eksootilise ilmega puhmiku. Lehed on rohelised, kitsad ja pikad. Lehed ei moodusta madalat tihedat mätast, vaid kasvavad rohkem ülespoole ja väljapoole. Just see annab taimele palmitaolise üldmulje.

Taim kasvab tavaliselt umbes 60–90 cm kõrguseks. Heas niiskemas mullas võib ta olla tugevam ja laiem. Laius jääb enamasti 50–80 cm kanti, kuid vanem puhmik võib aja jooksul rohkem ruumi võtta.

Õied ei ole selle taime peamine müügiargument. Suvel tekivad tagasihoidlikud pruunikad pähikud. Need sobivad taime loomuliku ilmega hästi kokku, aga pilkupüüdvad nad ei ole. Palmilehist tarna kasvatatakse eelkõige lehestiku ja kasvukuju pärast.

Sügisel võib lehestik muutuda kollakamaks ja taim jääb veel mõnda aega peenras dekoratiivseks. Talveks lehed kuivavad. Kevadel lõigatakse vana lehestik tagasi ja taim alustab uuesti kasvu.

Kasvukoht ja muld

Palmilehine tarn sobib kõige paremini päikeselisse kuni poolvarjulisse kohta. Ta talub ka kergemat varju, kuid liiga pimedas jääb kasv hõredamaks ja taim ei näita oma vormi nii hästi.

Muld võiks olla huumusrikas, parasniiske ja vett läbi laskev. Väga kuiv liivmuld ei ole talle parim koht. Kui sellisesse kohta istutada, tasub mulda parandada komposti või istutusmullaga ning hoida esimesel hooajal kastmisel silm peal.

Niiskemapoolne kasvukoht sobib palmilehisele tarnale hästi. Ta võib kasvada ka veekogu lähedal või peenras, kus muld püsib suvel kauem niiske. Püsivas seisvas vees teda siiski kasvatada ei tasu.

Eesti talve peab palmilehine tarn üldiselt hästi vastu, kui kasvukoht ei ole talvel pidevalt vesine ja jäätuv. Nagu paljud kõrrelised ja tarnad, ei armasta ta väga rasket talvist liigniiskust.

Kasutus peenras ja aias

Palmilehine tarn sobib hästi sinna, kus on vaja peenrasse kõrgemat rohelist struktuuri. Ta ei karju värviga, vaid loob vormi. See teeb temast hea taime looduslikku aeda, kõrreliste istutusalale ja poolvarjulisse püsikupeenrasse.

Väga hästi mõjub ta grupina. Üks taim annab aktsendi, aga 3–5 taime koos loovad juba selge rütmi. Suuremas aias võib teda kasutada ka suurema laikuna, eriti niiskemas kohas või veekogu ääres.

Sobivad kaaslased on näiteks hostad, astilbed, siberi iirised, helmikpöörised, angervaksad, sõnajalad ja teised niiskemat mulda armastavad püsikud. Päikeselisemas kohas sobib ta kokku ka teiste kõrreliste ja tugevama kasvuga püsikutega.

Väikesesse väga kitsasse peenrasse ei pruugi ta olla parim valik, sest taim vajab mõjumiseks ruumi. Samuti ei ole ta kuivale kiviktaimlale või kuumale liivasele nõlvale kõige õigem taim.

Hooldus

Palmilehine tarn on üsna lihtne taim, kui kasvukoht on õige. Kõige tähtsam on jälgida niiskust esimesel kasvuaastal. Pärast juurdumist saab taim paremini ise hakkama, kuid pikema põua ajal tasub teda kasta.

Kevadel lõigatakse kuivanud lehed tagasi. Seda ei maksa teha liiga sügisel, sest vana lehestik aitab taime talvel veidi kaitsta ja hoiab peenras struktuuri. Kevadel, enne uue kasvu hoogsat algust, on lõikamiseks kõige parem aeg.

Väetamisega ei pea liialdama. Kevadel võib lisada veidi komposti või mõõduka koguse püsikuväetist. Liiga tugev väetamine võib teha kasvu lopsakaks, aga mitte tingimata ilusamaks.

Vanemat puhmikut võib vajadusel jagada. Seda tehakse kevadel või varasügisel. Jagamine aitab taime noorendada ja hoiab puhmiku ilusama kujuga.

Levimine ja võimalikud piirangud

Palmilehine tarn laieneb aja jooksul puhmikuna. Ta ei ole tavaliselt agressiivne vallutaja, kuid heas niiskes mullas võib puhmik muutuda üsna laiaks. Väga väikeses peenras tuleb sellega arvestada.

Kuiva kohta ta hästi ei sobi. Kui muld kuivab suvel pidevalt läbi, jäävad lehed kahvatumaks, taim võib pruunistuda ja üldmulje kannatab. Sellisel juhul on vaja kasta või valida talle sobivam kasvukoht.

Liigniiskus on samuti piirang. Suvine niiskem muld sobib, aga talvine seisev vesi ei ole hea. Raskes savimullas tasub istutuskohta parandada komposti ja struktuursema mullaseguga.

Tigude mõttes ei ole palmilehine tarn tavaliselt esimene lemmik nagu hosta või noored mahlased püsikud, kuid noori taimi võivad teod siiski kahjustada. Esimesel aastal tasub taime jälgida.

Kellele see taim sobib?

Palmilehine tarn sobib aednikule, kes tahab peenrasse midagi lihtsat, rohelist ja vormikat. See on hea valik neile, kes ei soovi ainult õitsevaid taimi, vaid tahavad aeda ka struktuuri ja rahulikku taustarohelust.

Kõige paremini sobib ta poolvarjulisse või parasniiskesse aeda. Ta sobib ka algajale, kui istutuskoht ei ole liiga kuiv. Hooldus on lihtne: kevadine tagasilõikus, vajadusel kastmine ja mõne aasta järel jagamine.

See taim ei pruugi sobida väga kuivale päikeselisele peenrale, väikesesse kitsasse istutusalasse ega kohta, kus talvel vesi pikalt seisab. Kui talle anda piisavalt ruumi ja mõõdukalt niiske muld, on ta väga tänuväärne kõrreline Eesti aeda.

Lühike hooldusjuhis

• Istuta päikeselisse kuni poolvarjulisse kohta.
• Vali parasniiske, huumusrikas ja vett läbi laskev muld.
• Kasta esimesel hooajal regulaarselt, kuni taim on korralikult juurdunud.
• Väldi väga kuiva liivmulda ja talvist seisvat vett.
• Lõika kuivanud lehestik kevadel tagasi.
• Lisa kevadel veidi komposti või mõõdukalt püsikuväetist.
• Jaga vanemat puhmikut vajadusel kevadel või varasügisel.

The post Palmilehine tarn appeared first on Muuga Taimeaed.

Liiv-vareskaer on vastupidav ja tugeva iseloomuga kõrreline, mida kasvatatakse aias peamiselt tema sinakashalli lehestiku pärast. Ta ei ole pehme ja ümar puhmik, vaid pigem loodusliku ilmega taim. Tema välimus meenutab rannamaastikku, liivikuid ja tuulist avarat kasvukohta.

See on hea valik kohta, kus soovitakse aeda rohkem struktuuri, jahedat lehevärvi ja kõrrelistele omast liikumist. Liiv-vareskaer sobib hästi päikeselisse, kuivemapoolsesse ja vett hästi läbilaskvasse mulda. Ta ei vaja rammusat peenramaad ega pidevat hooldamist.

Liiv-vareskaer on Eesti aeda sobiv taim. Ta on talvekindel ja vähenõudlik, kui kasvukoht ei ole liiga märg. Kõige paremini sobib ta avaramasse istutusalasse, kus tema levikut saab rahulikult juhtida.

Välimus ja dekoratiivsus

Liiv-vareskaera peamine väärtus on lehestikus. Lehed on kitsad, pikad ja sinakashallid kuni hallikasrohelised. Värv võib sõltuda kasvukohast, valgusest ja taime vanusest. Päikeselises ja lahjemas mullas tuleb sinakas toon tavaliselt paremini esile.

Taim kasvab kõrrelisele omaselt veidi hõredalt ja ebakorrapäraselt. Lehed kasvavad eri suundades ning moodustavad õhulise ja loomuliku puhmiku. See ei ole taim, mis peaks nägema välja täiuslikult ümar või väga tihe. Tema ilu on just lihtsas ja veidi metsikus kasvukujus.

Suvel võivad taimel areneda püstised kõrrelise õisikud. Need ei ole erksavärvilised õied, kuid lisavad istutusalale kõrgust ja loomulikku joont. Tuules liiguvad lehed ja õisikud kergelt ning annavad peenrale elavust.

Pärast õitsemist jääb taime peamine mõju ikkagi lehestikku. Sinakashall toon sobib hästi roheliste, hõbedaste, lillade ja kollakate taimede kõrvale.

Kasvukoht ja muld

Liiv-vareskaer eelistab päikeselist kasvukohta. Ta saab hakkama ka kerges poolvarjus, kuid parim lehevärv ja tugevam kasvukuju kujunevad tavaliselt päikeses.

Muld võiks olla kuivemapoolne kuni parasniiske. Väga hästi sobib liivane, kruusane või muu vett läbi laskev pinnas. See taim ei vaja rammusat ja pidevalt niisket mulda. Liiga viljakas kasvukoht võib muuta taime liiga lopsakaks ning vähendada tema loomulikku, karget kõrrelise ilmet.

Pidevalt märg ja raske savimuld ei ole liiv-vareskaerale parim. Eriti halb on koht, kus vesi jääb talvel või kevadel pikalt seisma. Kui muld on raske, tasub istutuskohta parandada liiva, kruusa või kompostiga, et vesi paremini läbi liiguks.

Kuivemapoolses aias on liiv-vareskaer tugev taim. Esimesel hooajal vajab ta siiski kastmist, kuni juured on korralikult kasvama hakanud.

Kasutus peenras ja aias

Liiv-vareskaer sobib hästi sinna, kus soovitakse looduslikku ja veidi rannalikku ilmet. Ta ei ole klassikaline väike peenraservataim, vaid pigem taim suuremasse istutusalasse.

Teda võib kasutada:

• kõrreliste peenras;
• kuivemas püsikupeenras;
• liivase või kruusase pinnasega aias;
• kiviktaimlas või kividega istutusalal;
• loodusliku ilmega aias;
• päikeselises nõlvas;
• suurema ala katmiseks, kui levik on soovitud;
• konteineris, kui soovitakse levikut piirata.

Kõige paremini mõjub liiv-vareskaer mitme taimena koos või suuremas looduslikus istutuses. Üksik taim võib noorena olla üsna tagasihoidlik. Aja jooksul muutub ta tugevamaks ja nähtavamaks.

Liiv-vareskaer sobib hästi kokku teiste kuivust taluvate püsikute ja kõrrelistega. Head kaaslased on näiteks raudrohi, naistenõges, salvei, kukehari, ogaputk, kadakkaer ja teised päikest ning kuivemat mulda taluvad taimed.

Hooldus

Liiv-vareskaer on lihtsa hooldusega taim, kui ta on istutatud õigesse kohta. Pärast istutamist tuleb teda esimesel hooajal kasta, eriti kuival ajal. Kui taim on juurdunud, talub ta kuivemat kasvukohta hästi.

Kevadel lõigatakse kuivanud lehed ja vanad varred tagasi. Seda on kõige parem teha enne uue kasvu algust. Väga madalalt ja jõuliselt ei pea lõikama, piisab vana kuivanud osa eemaldamisest.

Väetamisega tasub olla tagasihoidlik. Liiv-vareskaer ei vaja tugevat väetamist. Liiga rammus muld võib teha kasvu pehmeks ja liiga lopsakaks. Enamasti piisab tagasihoidlikust kompostilisandist või tavalisest aiamullast.

Kui taim on kasvanud liiga suureks või liigub soovitud piiridest välja, saab teda labidaga piirata. Vajadusel võib puhmikut jagada ja üleliigsed osad eemaldada.

Levimine ja võimalikud piirangud

Liiv-vareskaer levib risoomidega. See on väga oluline omadus, millega tuleb istutamisel arvestada. Sobivas kasvukohas võib taim aja jooksul laieneda ja moodustada suurema kogumiku.

See on hea omadus siis, kui soovitakse tugevat kõrrelist suuremale alale või kuivale pinnasele. Väikeses segapeenras võib sama omadus olla probleem. Liiv-vareskaer võib hakata naabertaimede vahele liikuma ja õrnemaid taimi suruma.

Kui soovid teda kasvatada väiksemas aias, tasub kasutada juuretõket või istutada taim suuremasse anumasse. Samuti võib teda kasvatada potis või piiratud istutusalas, kus levikut on lihtsam kontrollida.

Ta ei ole parim valik väga väikesele, tihedalt kujundatud peenrale. Samuti ei sobi ta hästi kohta, kus muld on pidevalt märg.

Kellele see taim sobib?

Liiv-vareskaer sobib aednikule, kes otsib vastupidavat, sinakashalli ja loodusliku välimusega kõrrelist. See on hea taim päikeselisse ja kuivemapoolsesse aeda, kus on ruumi ning kus tema levikut saab vajadusel piirata.

Ta sobib inimesele, kes hindab lihtsat ja loomulikku aiapilti. Liiv-vareskaer ei ole õrn ega peenutsev taim. Ta on pigem tugev, karge ja iseloomuga kõrreline.

See taim ei pruugi olla parim valik väga väikesesse peenrasse, õrnade püsikute vahele või kohta, kus soovitakse rangelt paigal püsivat taime. Kui aga kasvukoht on avar, päikeseline ja kuivemapoolne, võib liiv-vareskaer olla väga tänuväärne ja pilkupüüdev kõrreline.

Lühike hooldusjuhis

• Istuta päikeselisse või kergelt poolvarjulisse kohta.
• Vali kuivemapoolne, liivane või hästi vett läbilaskev muld.
• Kasta esimesel hooajal, kuni taim on korralikult juurdunud.
• Lõika kevadel kuivanud lehed ja varred tagasi.
• Väeta tagasihoidlikult. Liiga rammus muld ei ole vajalik.
• Arvesta, et taim levib risoomidega.
• Väikeses peenras kasuta vajadusel juuretõket või kasvata taime potis.

The post Liiv-vareskaer appeared first on Muuga Taimeaed.

Päideroog ‘Picta’ on dekoratiivne ilukõrreline, mida kasvatatakse peamiselt tema silmatorkava lehestiku pärast. Taim moodustab püstise ja veidi kaarduva kasvukujuga puhma, mis mõjub aias kerge, liikuva ja looduslähedasena. Ta ei ole peen ega kapriisne taim. Pigem on ta tugev, vastupidav ja praktiline valik sinna, kus on vaja kiiresti mõjuvat rohelust.

‘Picta’ sobib hästi Eesti aeda. Ta talub meie kliimat, kasvab jõuliselt ja tuleb toime ka kohtades, kus paljud õrnemad taimed ei taha eriti edeneda. Eriti hästi sobib ta niiskemasse kasvukohta, kraavipervele, tiigi või oja äärde, suuremasse püsikupeenrasse või looduslikuma kujundusega aiaossa.

Lehed ja dekoratiivsus

Sordi ‘Picta’ peamine ilu on tema kirjuleheline välimus. Lehed on rohelised, kuid tugevalt valgete või kreemikate triipudega. See teeb taime kaugelt nähtavaks. Heledam lehestik annab peenrale juurde värskust ja aitab tumedamate taimede kõrval kontrasti luua.

Kevadel ja varasuvel on lehestiku värv tavaliselt kõige kirkam. Hiljem võib toon muutuda rahulikumaks, eriti väga kuivas või kuumas kasvukohas. See on loomulik. Kui taimel on piisavalt niiskust, püsib üldmulje siiski ilus ja tugev.

Päideroog ei ole selline kõrreline, mida kasvatatakse peamiselt õisikute pärast. Tema väärtus on eelkõige lehes. Õitsemine võib toimuda suve alguses, kuid aiakujunduses kannab taime põhirolli siiski kirju lehestik ja tugev kasv.

Kasvukoht ja muld

Päideroog ‘Picta’ kasvab kõige paremini päikeselises kuni poolvarjulises kohas. Päikeses on lehestik kontrastsem ja taim püsib tihedam. Poolvarjus on kasv veidi pehmem, kuid taim saab tavaliselt hästi hakkama.

Mulla suhtes ei ole ‘Picta’ väga nõudlik. Kõige paremini sobib talle parasniiske kuni niiske, toitainerikkam aiamuld. Ta sobib hästi kohtadesse, kus muld ei kuiva kiiresti läbi. Väga kuivas liivases mullas võib taim jääda tagasihoidlikumaks ja lehtede ilu kannatab.

Kui istutuskoht on kuivem, aitab komposti lisamine ja multšimine niiskust paremini hoida. Esimesel hooajal pärast istutamist vajab taim regulaarsemat kastmist, kuni juurestik on korralikult kasvama läinud.

Kasutus peenras ja looduslikumas aias

‘Picta’ sobib hästi suuremate laikudena istutamiseks. Üksik taim võib olla kena, kuid kõige paremini mõjub ta mitme taimena koos. Nii tekib rahulik ja ühtlane kõrreliste ala, mis liigub tuules ning seob peenra visuaalselt kokku.

Ta sobib hästi:

• niiskemasse püsikupeenrasse;
• veekogu või kraavi äärde;
• loodusliku ilmega aeda;
• suuremate taimede vahele heledaks kontrastiks;
• alale, kus on vaja vastupidavat pinnakatjat;
• kohta, kus taim võib mõõdukalt laieneda.

Päideroog ‘Picta’ sobib kokku näiteks hostade, angervaksade, siberi iiriste, kukesabade, tarnade ja teiste niiskemat kasvukohta armastavate taimedega. Ta võib aidata muuta keerulisema aiaosa hooldatavamaks, kui talle antakse piisavalt ruumi.

Levimine

Päideroog ‘Picta’ on tugevakasvuline taim. Heades tingimustes võib ta levida risoomidega ja võtta enda alla rohkem ruumi, kui alguses paistab. See ei ole halb omadus, kui taim on istutatud õigesse kohta. Näiteks suuremas looduslikus aiaosas või veekogu ääres võib see olla just soovitud tulemus.

Väikesesse väga korrapärasesse peenrasse tasub teda istutada läbimõeldult. Kui soovid taime hoida kindlas piiris, võib kasutada juuretõket, istutada ta piiratud alale või eemaldada üle piiri liikuvad võsud labidaga. Kontroll on lihtsam siis, kui taime kasvukoht on algusest peale õigesti valitud.

Hooldus

Päideroog ‘Picta’ ei vaja keerulist hooldust. Kevadel võib vana kuivanud lehestiku tagasi lõigata, et uus kasv saaks puhtalt alata. Kasvuperioodil on peamine jälgida niiskust, eriti esimesel aastal pärast istutamist.

Väetamisega ei pea liialdama. Tavaline aiamuld ja aeg-ajalt lisatud kompost on enamasti piisav. Liiga tugev väetamine võib soodustada väga jõulist kasvu, mida väikeses aias ei pruugi vaja olla.

Kellele see taim sobib?

Päideroog ‘Picta’ sobib aednikule, kes soovib vastupidavat, lihtsat ja dekoratiivset taime. Ta sobib hästi suuremasse koduaeda, looduslikuma stiiliga peenrasse, niiskemasse aiasoppi või veekogu lähedale. See on hea taim ka siis, kui soovid kiiremat täituvust ja heledat lehestikku.

Väga väikesesse peenrasse või rangelt kontrollitud minimalistlikku istutusalasse ei pruugi ta olla parim esimene valik. Seal tuleb tema levimist rohkem jälgida.’

Lühike hooldusjuhis:

• Istuta päikeselisse või poolvarjulisse kohta.
• Eelista parasniisket kuni niiskemat mulda.
• Kasta esimesel hooajal regulaarselt, kuni taim on juurdunud.
• Lõika kevadel vana kuivanud lehestik tagasi.
• Väeta mõõdukalt. Kompostist enamasti piisab.
• Kui taim hakkab liiga laialt levima, eemalda üleliigsed võsud labidaga.
• Väikeses peenras kasuta vajadusel juuretõket või vali istutuskoht hoolikalt.

The post Päideroog ‘Picta’ appeared first on Muuga Taimeaed.