Harilik metspipar

Kirjeldus

Metspipar – madal läikivalehine pinnakattetaim varju ja poolvarju

Metspipar on madal ja aeglase kasvuga püsik, mida kasutatakse aias peamiselt varjuliste kohtade pinnakatjana. Ta ei ole kõrge ega efektsete õitega taim. Tema tugevus on hoopis läikivas tumerohelises lehestikus, mis katab aja jooksul mulla madala ja korraliku taimvaibana.

See on hea valik sinna, kus paljud päikest armastavad püsikud ei taha hästi kasvada. Metspipar sobib puude ja põõsaste alla, varjupeenrasse, metsaaia serva või looduslikuma ilmega istutusalale. Ta kasvab aeglaselt, kuid õiges kohas on pikaealine ja väga rahuliku mõjuga taim.

Metspipar on Eesti oludesse sobiv taim. Looduses kasvab ta viljakates ja niiskemates salu- ning laanemetsades. Aias tähendab see, et talle sobib kõige paremini poolvarjuline või varjuline koht, kus muld ei kuiva kiiresti läbi.

Välimus ja dekoratiivsus

Metspipra lehed on tema peamine väärtus. Need on ümarad kuni neerjad, tumerohelised ja pealt läikivad. Lehekuju annab taimele väga äratuntava ilme. Madala taimena sobib ta hästi kohtadesse, kus soovitakse rahulikku, tumedamat ja ühtlast rohelist pinda.

Õied on metspipral väikesed, pruunikaspunased ja enamasti lehtede all peidus. Metspipart ei kasvatata aias tavaliselt õite pärast. Õitsemine toimub kevadel, enamasti aprillis ja mais. Õied on botaaniliselt huvitavad, kuid peenrapildis jäävad tagasihoidlikuks.

Metspipar võib heas kasvukohas jätta peaaegu talvehalja mulje. Lehed võivad püsida kaua ilusad, eriti kaitstud varjulises kohas. Karmim talv või tugev külm võib lehestikku kahjustada, kuid taim taastub kevadel uue kasvuga.

Kasvukoht ja muld

Metspipar eelistab poolvarju kuni varju. Ta sobib hästi kohta, kus otsest päikest on vähe või valgus on hajutatud. Täispäikesesse teda üldjuhul istutada ei tasu, eriti kui muld kipub kuivama.

Parim muld on huumusrikas, viljakas, parasniiske ja vett hästi läbilaskev. Hea on tavaline aiamuld, mida on parandatud komposti või lehemullaga. Metspipar ei taha väga kuiva, lahjat ja kuuma kasvukohta. Samuti ei sobi talle koht, kus vesi seisab pikalt mullas.

Puude ja põõsaste all tuleb arvestada, et suurte taimede juured võtavad mullast niiskust. Sellises kohas aitab komposti lisamine ja multšimine. Esimesel aastal pärast istutamist on kastmine oluline, sest taim peab jõudma korralikult juurduda.

Kasutamine peenras ja aias

Metspipar sobib hästi madalaks pinnakatjaks. Kõige paremini mõjub ta mitme taimena koos, mitte üksikunaa keset suurt tühja ala. Kuna ta kasvab aeglaselt, tasub kiirema tulemuse jaoks istutada mitu taime korraga.

Teda võib kasutada:

• puude ja põõsaste all;
• varjupeenras;
• poolvarjulises püsikupeenras;
• metsaaia servas;
• loodusliku ilmega aias;
• peenra eesosas madala kattetaimena;
• kohtades, kus soovitakse katta paljast mullapinda.

Metspipar sobib hästi kokku hostade, brunnerate, sõnajalgade, kopsurohtude, epimeediumide, sinilillede ja teiste varju või poolvarju armastavate taimedega. Ta ei konkureeri visuaalselt liiga tugevalt. Pigem loob ta rahuliku rohelise aluspinna, mille kohal teised taimed saavad mõjuda.

Hooldus

Metspipar on kasvatamiseks lihtne taim, kui kasvukoht on õige. Pärast istutamist vajab ta esimesel hooajal regulaarset kastmist. Hiljem saab ta tavaliselt ise hakkama, kui kasvukoht ei ole liiga kuiv.

Kevadel võib eemaldada talvega koledaks muutunud lehed. Tugevat tagasilõikust ta tavaliselt ei vaja. Kui lehed on kevadel veel ilusad, võib need rahulikult alles jätta.

Väetada tasub mõõdukalt. Kompost, lehemuld või õhuke multšikiht on enamasti piisav. Liigne väetamine ei ole vajalik. Metspipar ei ole kiire kasvuga taim ning teda ei tasu seda tegema sundida liiga rammusa kasvuga.

Kui taim on aastaid samas kohas kasvanud, võib puhmikut vajadusel jagada. Jagamine sobib ka paljundamiseks või taime noorendamiseks.

Levimine ja võimalikud piirangud

Metspipar laieneb aeglaselt roomavate risoomide abil. Ta ei ole tavaliselt agressiivne vallutaja. Pigem on tema kasv aeglane.. See on hea omadus väikeses aias, kuid tähendab ka seda, et tiheda pinnakatte tekkimiseks peab varuma aega ja kannatust.

Kuivemas varjulises kohas võib kasv olla väga aeglane. Kui soovid kiiremat katet, istuta taimed tihedamalt ja hoia esimesel hooajal muld ühtlaselt niiske.

Oluline on teada, et metspipar on mürgine. Kuigi taimel on pipart meenutav lõhn ja nimi viitab piprale, ei sobi ta toiduks ega maitsetaimeks. Seda tasub arvestada laste ja lemmikloomadega aias.

Tigude osas ei ole metspipar tavaliselt kõige esimene sihtmärk, kuid väga niiskes ja varjulises aias võivad noored lehed siiski kahjustuda.

Kellele see taim sobib?

Metspipar sobib aednikule, kes otsib madalat, varjutaluvat ja rahulikku pinnakattetaime. See on hea valik inimesele, kes tahab puude või põõsaste alla püsivat rohelist katet, mitte igal aastal uut hooajataime.

Ta sobib hästi looduslikuma ilmega aeda ja varjupeenrasse. Metspipar ei ole kiire tulemuse taim. Tema väärtus tuleb esile aja jooksul, kui ta on juurdunud ja hakkab tasapisi laienema.

See taim ei pruugi olla parim valik väga kuiva päikeselisse kohta ega sinna, kus soovitakse kiirelt suurt ala katta. Samuti ei sobi ta valikuks siis, kui otsitakse silmatorkavat õitsejat. Metspipra tugevus on läikiv lehestik, varjutaluvus ja rahulik pinnakatte roll.

Lühike hooldusjuhis

• Istuta poolvarjulisse või varjulisse kohta.
• Vali huumusrikas, parasniiske ja vett hästi läbilaskev muld.
• Kasta esimesel hooajal regulaarselt, kuni taim on juurdunud.
• Lisa istutamisel komposti või lehemulda.
• Eemalda kevadel koledaks muutunud vanad lehed.
• Väeta tagasihoidlikult. Kompostist või multšist enamasti piisab.
• Arvesta, et taim kasvab aeglaselt ja vajab tiheda katte loomiseks aega.