Kirjeldus

Palmilehine tarn – eksootilise ilmega kõrreline Eesti aeda

Palmilehine tarn (Carex muskingumensis) on huvitava kasvukujuga kõrreline, mis annab peenrale kohe teistsuguse ilme. Tema lehed paiknevad vartel nii, et taim meenutab veidi väikest palmipuud. Sellest tuleb ka eestikeelne nimi.

See ei ole klassikaline õite pärast kasvatatav püsik. Palmilehise tarna väärtus on tema lehestikus ja arhitektuurses vormis. Ta toob peenrasse kõrgust, rohelust ja kerget looduslikku liikumist. Eriti hästi mõjub ta siis, kui ümber on madalamad püsikud või rahulikuma kujuga taimed.

Eesti aias on palmilehine tarn hea valik parasniiskesse ja poolvarjulisse kasvukohta. Ta sobib ka päikesesse, kui muld ei kuiva liiga kiiresti läbi. Väga kuumas ja kuivas kohas jääb taim tagasihoidlikumaks ning vajab rohkem kastmist.

Välimus ja dekoratiivsus

Palmilehine tarn moodustab püstise, õhulise ja veidi eksootilise ilmega puhmiku. Lehed on rohelised, kitsad ja pikad. Lehed ei moodusta madalat tihedat mätast, vaid kasvavad rohkem ülespoole ja väljapoole. Just see annab taimele palmitaolise üldmulje.

Taim kasvab tavaliselt umbes 60–90 cm kõrguseks. Heas niiskemas mullas võib ta olla tugevam ja laiem. Laius jääb enamasti 50–80 cm kanti, kuid vanem puhmik võib aja jooksul rohkem ruumi võtta.

Õied ei ole selle taime peamine müügiargument. Suvel tekivad tagasihoidlikud pruunikad pähikud. Need sobivad taime loomuliku ilmega hästi kokku, aga pilkupüüdvad nad ei ole. Palmilehist tarna kasvatatakse eelkõige lehestiku ja kasvukuju pärast.

Sügisel võib lehestik muutuda kollakamaks ja taim jääb veel mõnda aega peenras dekoratiivseks. Talveks lehed kuivavad. Kevadel lõigatakse vana lehestik tagasi ja taim alustab uuesti kasvu.

Kasvukoht ja muld

Palmilehine tarn sobib kõige paremini päikeselisse kuni poolvarjulisse kohta. Ta talub ka kergemat varju, kuid liiga pimedas jääb kasv hõredamaks ja taim ei näita oma vormi nii hästi.

Muld võiks olla huumusrikas, parasniiske ja vett läbi laskev. Väga kuiv liivmuld ei ole talle parim koht. Kui sellisesse kohta istutada, tasub mulda parandada komposti või istutusmullaga ning hoida esimesel hooajal kastmisel silm peal.

Niiskemapoolne kasvukoht sobib palmilehisele tarnale hästi. Ta võib kasvada ka veekogu lähedal või peenras, kus muld püsib suvel kauem niiske. Püsivas seisvas vees teda siiski kasvatada ei tasu.

Eesti talve peab palmilehine tarn üldiselt hästi vastu, kui kasvukoht ei ole talvel pidevalt vesine ja jäätuv. Nagu paljud kõrrelised ja tarnad, ei armasta ta väga rasket talvist liigniiskust.

Kasutus peenras ja aias

Palmilehine tarn sobib hästi sinna, kus on vaja peenrasse kõrgemat rohelist struktuuri. Ta ei karju värviga, vaid loob vormi. See teeb temast hea taime looduslikku aeda, kõrreliste istutusalale ja poolvarjulisse püsikupeenrasse.

Väga hästi mõjub ta grupina. Üks taim annab aktsendi, aga 3–5 taime koos loovad juba selge rütmi. Suuremas aias võib teda kasutada ka suurema laikuna, eriti niiskemas kohas või veekogu ääres.

Sobivad kaaslased on näiteks hostad, astilbed, siberi iirised, helmikpöörised, angervaksad, sõnajalad ja teised niiskemat mulda armastavad püsikud. Päikeselisemas kohas sobib ta kokku ka teiste kõrreliste ja tugevama kasvuga püsikutega.

Väikesesse väga kitsasse peenrasse ei pruugi ta olla parim valik, sest taim vajab mõjumiseks ruumi. Samuti ei ole ta kuivale kiviktaimlale või kuumale liivasele nõlvale kõige õigem taim.

Hooldus

Palmilehine tarn on üsna lihtne taim, kui kasvukoht on õige. Kõige tähtsam on jälgida niiskust esimesel kasvuaastal. Pärast juurdumist saab taim paremini ise hakkama, kuid pikema põua ajal tasub teda kasta.

Kevadel lõigatakse kuivanud lehed tagasi. Seda ei maksa teha liiga sügisel, sest vana lehestik aitab taime talvel veidi kaitsta ja hoiab peenras struktuuri. Kevadel, enne uue kasvu hoogsat algust, on lõikamiseks kõige parem aeg.

Väetamisega ei pea liialdama. Kevadel võib lisada veidi komposti või mõõduka koguse püsikuväetist. Liiga tugev väetamine võib teha kasvu lopsakaks, aga mitte tingimata ilusamaks.

Vanemat puhmikut võib vajadusel jagada. Seda tehakse kevadel või varasügisel. Jagamine aitab taime noorendada ja hoiab puhmiku ilusama kujuga.

Levimine ja võimalikud piirangud

Palmilehine tarn laieneb aja jooksul puhmikuna. Ta ei ole tavaliselt agressiivne vallutaja, kuid heas niiskes mullas võib puhmik muutuda üsna laiaks. Väga väikeses peenras tuleb sellega arvestada.

Kuiva kohta ta hästi ei sobi. Kui muld kuivab suvel pidevalt läbi, jäävad lehed kahvatumaks, taim võib pruunistuda ja üldmulje kannatab. Sellisel juhul on vaja kasta või valida talle sobivam kasvukoht.

Liigniiskus on samuti piirang. Suvine niiskem muld sobib, aga talvine seisev vesi ei ole hea. Raskes savimullas tasub istutuskohta parandada komposti ja struktuursema mullaseguga.

Tigude mõttes ei ole palmilehine tarn tavaliselt esimene lemmik nagu hosta või noored mahlased püsikud, kuid noori taimi võivad teod siiski kahjustada. Esimesel aastal tasub taime jälgida.

Kellele see taim sobib?

Palmilehine tarn sobib aednikule, kes tahab peenrasse midagi lihtsat, rohelist ja vormikat. See on hea valik neile, kes ei soovi ainult õitsevaid taimi, vaid tahavad aeda ka struktuuri ja rahulikku taustarohelust.

Kõige paremini sobib ta poolvarjulisse või parasniiskesse aeda. Ta sobib ka algajale, kui istutuskoht ei ole liiga kuiv. Hooldus on lihtne: kevadine tagasilõikus, vajadusel kastmine ja mõne aasta järel jagamine.

See taim ei pruugi sobida väga kuivale päikeselisele peenrale, väikesesse kitsasse istutusalasse ega kohta, kus talvel vesi pikalt seisab. Kui talle anda piisavalt ruumi ja mõõdukalt niiske muld, on ta väga tänuväärne kõrreline Eesti aeda.

Lühike hooldusjuhis

Istuta päikeselisse kuni poolvarjulisse kohta.
Vali parasniiske, huumusrikas ja vett läbi laskev muld.
Kasta esimesel hooajal regulaarselt, kuni taim on korralikult juurdunud.
Väldi väga kuiva liivmulda ja talvist seisvat vett.
Lõika kuivanud lehestik kevadel tagasi.
Lisa kevadel veidi komposti või mõõdukalt püsikuväetist.
Jaga vanemat puhmikut vajadusel kevadel või varasügisel.

Palmilehine tarn