Kopsurohi

Kirjeldus

Kopsurohi – hõbedasekirju varjutaim

Kopsurohi on madal ja vastupidav püsik, mida kasvatatakse peamiselt kauni lehemustri ja varakevadise õitsemise pärast. Ta on hea valik kohta, kus päike ei paista terve päeva, kuid aed vajab siiski värvi ja elu. Hõbedasekirjud lehed annavad peenrale valgust ka siis, kui taim parasjagu ei õitse.

Kevadel avanevad kopsurohul väikesed sinakaslillad, lillad või roosakamad õied. Õietoon võib muutuda õitsemise käigus ja see annab taimele loomuliku, veidi metsaaialiku ilme. Pärast õitsemist jäävad peamiseks väärtuseks lehed. Need püsivad dekoratiivsed suure osa hooajast, eriti siis, kui kasvukoht ei ole liiga kuiv ega liiga päikeseline.

Aias täidab kopsurohi eelkõige varjupeenra ja poolvarjulise peenra madalama taime rolli. Ta sobib hästi puude ja põõsaste alla, hostade, sõnajalgade, epimeediumite, brunnerate ja helmikpööriste vahele. Eesti aias on kopsurohi üldiselt talvekindel ja pikaealine, kui kasvukoht on talle sobiv.

Välimus ja dekoratiivsus

Kopsurohu lehed on piklikud kuni munajad, rohelise põhitooniga ja hõbedase või valkja laigustusega. Lehemuster on iga taime puhul veidi erinev. See ongi üks kopsurohu võlusid. Taim ei mõju liiga korraliku ega jäigana, vaid annab peenrasse loomuliku ja rahuliku ilme.

Õied ilmuvad kevadel madalatel õievartel. Need on väikesed, kuid varakevadises aias hästi märgatavad, sest sel ajal ei ole peenras veel palju õitsejaid. Õied võivad olla sinakaslillad, lillad, roosakad või nende toonide vahepealsed. Sordita kopsurohu puhul ei tasu lubada täpselt ühesugust õievärvi igal taimel.

Kõrgus jääb enamasti umbes 20–35 cm juurde. Laiuseks võib arvestada ligikaudu 30–45 cm. Heas mullas ja poolvarjus muutub taim ajaga tihedamaks puhmikuks. Noor taim võib esimesel aastal olla tagasihoidlikum, kuid korralikult juurdununa täidab ta oma koha hästi.

Kasvukoht ja muld

Kopsurohi eelistab poolvarjulist kuni varjulist kasvukohta. Kõige paremini sobib talle hommikupäikesega või hajusvalgusega koht. Kuum lõunapäike ja kuiv muld võivad lehti väsitada ning taim ei näita seal oma parimat külge.

Muld võiks olla huumusrikas, parasniiske ja vett läbilaskev. Hea kompostine aiamuld sobib kopsurohule hästi. Ta ei vaja rammusat väetamist, aga kuiv ja liivane muld ei ole talle parim valik, kui kastmist ei ole võimalik tagada.

Liigniiskes ja vett seisvas mullas võib taim kannatada. Samas ei taha ta ka pikka põuda. Kõige kindlam on istutada kopsurohi kohta, kus muld püsib kevadel ja suve alguses mõõdukalt niiske, kuid ei muutu talvel märjaks ja umbseks.

Kasutus peenras ja aias

Kopsurohi sobib väga hästi varjupeenrasse ja poolvarjulisse püsikupeenrasse. Ta on hea taim puude ja põõsaste alla, kus paljud päikesetaimed ei taha kasvada. Hõbedased lehed muudavad hämarama aiaosa heledamaks ja elavamaks.

Kõige paremini mõjub kopsurohi väikese grupina või suurema laiguna. Üksik taim võib peenras jääda tagasihoidlikuks, kuid 3–5 taime koos annavad juba selgema mulje. Suuremas loodusliku ilmega aias võib teda kasutada ka rahuliku pinnakatjana teiste varjutaimede vahel.

Sobivad kaaslased on hostad, brunnerad, sõnajalad, bergeeniad, epimeediumid, helmikpöörised, tiarellid ja madalamad kevadsibullilled. Kopsurohi aitab hästi siduda varjupeenra eri taimi, sest tema lehemuster töötab nii õitsemise ajal kui ka pärast seda.

Hooldus

Kopsurohi on üsna lihtne taim, kui kasvukoht on õige. Esimesel hooajal tuleb teda regulaarselt kasta, kuni taim on korralikult juurdunud. Hiljem vajab kastmist peamiselt pikema põua ajal.

Kevadel võib eemaldada vanad ja väsinud lehed, kui need rikuvad taime välimust. Pärast õitsemist võib õievarred tagasi lõigata. See ei ole hädavajalik, aga teeb puhmiku puhtamaks ja suunab taime jõu uutesse lehtedesse.

Väetamisega ei maksa liialdada. Kevadine õhuke kompostikiht või lehemultš on enamasti piisav. Väga lahjas mullas võib anda mõõdukalt püsikuväetist. Aja jooksul võib suurema puhmiku jagada, kui taim muutub keskelt hõredaks või soovid teda paljundada.

Levimine ja võimalikud piirangud

Kopsurohi ei ole tavaliselt agressiivne levija. Ta laieneb aeglaselt puhmikuna ja võib sobivas kohas anda ka isekülvi, kuid enamasti ei muutu ta tülikaks. Väikeses peenras on teda lihtne kontrollida.

Peamine piirang on kuivus. Kui kopsurohi istutada kuuma päikese ja kuiva liivase mulla sisse, jääb tulemus nõrgaks. Lehed võivad muutuda närtsinuks, pruunistuda servadest või kaotada oma ilusa välimuse. Samuti ei sobi talle talvine seisev vesi.

Tigude suhtes on kopsurohi üldiselt vähem probleemne kui paljud pehmete lehtedega varjutaimed, kuid väga suure teokoormusega aias võivad noored lehed siiski kahjustusi saada. Esimesel aastal tasub noori taimi jälgida.

Kellele see taim sobib?

Kopsurohi sobib aednikule, kes otsib lihtsat, vastupidavat ja dekoratiivse lehega taime poolvarju või varju. See on hea valik ka algajale, kui kasvukoht ei ole liiga kuiv. Taim sobib nii väiksemasse koduaeda kui ka suuremasse loodusliku ilmega istutusalasse.

Eriti hästi sobib kopsurohi aeda, kus soovitakse kevadist õitsemist ja suvist lehemustrit samas taimes. Ta ei ole suur pilgupüüdja nagu kõrge õitsev püsik, vaid pigem rahulik ja usaldusväärne peenrataim.

See taim ei pruugi sobida väga päikeselisse, kuuma ja kuiva peenrasse. Samuti ei ole ta parim valik kohta, kus muld on talvel pikalt märg. Õiges kohas on kopsurohi aga üks tänuväärsemaid varjutaimi Eesti aeda.

Lühike hooldusjuhis

• Istuta poolvarjulisse kuni varjulisse kohta.
• Vali huumusrikas, parasniiske ja vett läbilaskev muld.
• Kasta esimesel hooajal regulaarselt, kuni taim on juurdunud.
• Eemalda kevadel vanad või koledad lehed.
• Lõika pärast õitsemist õievarred tagasi, kui soovid puhtamat välimust.
• Väeta mõõdukalt. Kompostist või lehemultšist enamasti piisab.
• Arvesta, et kopsurohi ei talu hästi pikka põuda ega kuuma keskpäevapäikest.